17.-21. nädal: 19.06-22.07

Edasi jäi üle lihtsalt nautida Portugali ja suve. 19. juunil tegime poolakaga veel ühe surfamiskatse ja järgmisel päeval tegime kogu ühikagängiga viimase suure õhtu linna peal, sest esimesed meist pidid juba jaanipäeva paiku ära lendama.

21.-23. juuni veetsin ülikoolilinnas Coimbras, paaritunnise rongisõidu kaugusel. Teel sinna sain sõita kiirrongiga, mis oli väga äge kogemus, kahjuks ei ole Portugali raudteede seisukord piisavalt hea, et rong oleks saanud rohkem kui väikse lõigu 220 km/h sõita. Ööbimiseks kasutasin Pousada da Juventude’i, väga mõistliku hinnaga noortehosteli. Coimbras veetsin kaks ja pool päev, kuigi oleks võinud rohkemgi, sest linn puges kiiresti südamesse, võimalik ka et tänu rohketele paralleelidele Tartuga. Coimbra oli meeldivalt kompaktne, tänu Portugali vanimale ja parimale ülikoolile igati tudengihõnguline, maalilise (ja vahelduseks normaalses suuruses) jõe kaldal, mis andis võimaluse ujuda magedas ja soojas vees, piisava hulga vaatamisväärsuste ja rohke kultuuriga, täis tänavakunsti ja ägedaid baare (leidsin ka esimese hea käsitööõllebaari) ning muidugi ka lihtsalt väga ilus, ent samas puhtam ja rahulikum kui Lissabon. Tagasi Lissaboni jõudes kuulasin veelkord Fábrica Braço de Pratas fado-t Ana Margarida esituses, mõlemad korrad olid mitmetest headest fado-elamustest parimad. Jaanipäeva tähistada ja ühikakaaslastega randa järgmisel päeval Jevgeni Prigožini seikluste jälgimise tõttu ei jõudnudki, mis on üks väheseid kahetsusi ja kordi, mil jätsin sotsialiseerumisele minemata.

Järelejäänud paari nädala jooksul käisin mõnes Lissaboni piirkonnas kuhu veel polnud jõudnud, näiteks parlamendihoone ümbrus, Ajuda, Estrela ja Lapa trammi nr 25 abil, Tapada das Necessidades, käisin vaatamas “Asteroid City’t” (nagu meilgi ei dubleerita Portugalis filme) ja kuulamas Lissaboni Sinfonietta tasuta suvekontserti (Tartu kiituseks peab ütlema, et Vanemuise sümfooniaorkester tõmbab rohkem publikut 25 korda väiksemas linnas) ning mõned korrad tuttavate eestlastega tiksumas. Vaatamisväärsustest käisin veel Castelo dos Mouroses (kui 36-kraadises kuumuses mäkke ronimine ja natuke pilvevines vaade kõrvale jätta, siis väga tore koht), Museu Nacional da Arte Antigas, Aljube vastupanu ja vabaduse muuseumis, Gulbenkiani muuseumis ja selle aias toimuvatel suvekontserdtidel (mängiti peamiselt afrobeati ja lasti muuseumi tasuta sisse), tõllamuuseumis, São Vicente de Fora kloostris, Quinta da Regaleiras, Sintra rahvuspalees ja lennundusmuuseumis. Muidugi veel paar korda ka Praia da Tamarizil rannas ja niisama jalutamas ja parke nautimas. Täidetud said ka neli endale püstitatud jooksueesmärki: poolmaraton, trammi nr 28 marsruudi läbimine trammist kiiremini, kõigi 50 metroojaama külastamine (nendest umbes pooles sai käidud niisama jooksvalt, teisest poolest said head eesmärgid jooksmiseks) ning Eestist rohkem kõrguse kogumine, mis õnnestus Montemori “vallutamisega” 8. juulil. Meeldejääv kogemus oli ka kohe pärast seda tehtud mõnekümne kilomeetrine matk Palmelast Arrábida mägedesse ja tagasi Setúbali, mis näitas et Portugalis vist tõesti pole koledaid kohti.

9.-14. juuli võõrustasin kolme lähimat sõpra Lissabonis, mis läheb samuti selle semestri kõrghetkede tabelisse. Sõitsime ühiselt rongiga Portosse, et paar päeva ka riigi teise linnaga tutvuda (samuti väga kaunis, ent Coimbra kuidagi “kõnetas” rohkem) ja tõusime sealt 17. juuli varahommikul õhku suunaga Kölni, kuhu sõbrad olid parkinud auto, et järgmisega kuue päevaga teha üks uhke road trip Baierimaa kaudu tagasi Eestisse ning tähistada kojusaabumist parimal moel ehk sauna ja suplusega järves Eesti valges öös.

Numbritest rääkides käisin kõigis 17 Lissaboni rajooni omavalitsuses 6 korda ehk kord kalendrikuus ka kaugemal (seega jäi küllalt Portugali ka tulevaseks avastamiseks), tegin 3 suurepäraselt mägist matka, külastasin 19 muuseumi Lissabonis (ja veel mitmeid mujal), nägin 7 Portugali 17 UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud paigast ja kulutasin Erasmuse peale kokku 6014€. Seega jääb üle vaid tänada Euroopa Liitu ja kõiki teisi asjaosalisi selle unustamatu kogemuse eest ja kõigile teatud möönduste kiuste soovitada midagi sarnast teha.