Otse põhisisu juurde

2. nädal: 27.02-05.03

 Sellel nädalal algasid loengud, seega oli põhiline fookus õppejõududega kohtumisel ja ainete töökorraldusest sotti saamisel. Aineid toimuvad portugali keeles, seega saime koordinaator Manuelalt korraldused minna esimestes loengutes end õppejõududele tutvustama ja uurida, kuidas ained läbida. Teine märkimisväärne erinevus on, et tunnid toimuvad õhtuti, loengute toimumisajad jäävad kella 18 ja 23 vahele.


Aineid olen võtnud viis, kokku 23 EAP väärtuses, seega heal juhul saan vahetussemestriga vabaained täidetud. Valisin lennunduskorralduse (Gestão Aeronáutica) õppekava 2. ja 3. aastalt järgnevad ained:

  • Contratos Comerciais no Transporte Aéreo

  • Manutenção

  • Gestão de Recursos Humanos

  • Navegação Aérea

  • Administração da Aviação Civil


Neist esimesed kaks on teise kursuse ained ja esimese kolme aine õppejõududega leppisime kokku, et tundides käima ei pea, tuleb iseseisvalt tudeerida ja teha umbes juuni alguses eksam või kirjutada essee. Kui paaris aines olen ainuke Erasmuse tudeng, siis viimases kahes aines on meid pisut rohkem (peale minu siis veel vastavalt viis ja kaks türklast, kes samuti lennundust õpivad) ja õppejõud ja kohalikud tudengid olid lahkesti ingliskeelse õppetööga nõus, siis nendes loengutes käime kohal. Seega jäi minu tunniplaani alles kaks tsiviillennunduse administreerimise loengut ja üks navigatsiooni loeng nädalas, kokku 7 tundi jaotatuna esmaspäeva ja reede õhtu peale. Kuidagi läks nii, et keelekümblesin üle tunni personalijuhtimise loengus, aga et slaididest õnnestus teiste keelte abil vaevu pilt kokku panna ja jutust arusaamine oli nullilähedane, jätan selle vist viimaseks korraks. Kokkuvõttes siis vabadust kui palju.


Erasmus Life Lisboa kaudu osalesin kahel tasuta tuuril: teisipäeval jalutasime rootslase Dani juhtimisel läbi Alfama ja külastasime lossi, reedel Ricardo juhtimisel läbi Mouraria. Mõlemad naabruskonnad on Lissaboni ühed vanimad ehk ei hävinud 1755. aasta maavärinas täielikult. Kuigi mõlemad tuurid olid nauditavad, jäin siiski rohkem rahule teisipäevasega, sest Ricardo ei süüvinud ajalukku nii palju kui oleks võinud (aga eks ma olen ka keskmisest nõudlikum selle koha pealt). Linnaga tutvumist jätkasin laupäeval Parque Eduardo VII ja ümbruskonna läbi jalutamisega. Lissabonis on üksjagu künkaid, seega sai tuuridel palju ülesmäge vaateplatvormideni ronida, vahepeal tekib lausa tunne, et tasasel maal tänavad on siin vähemuses. Õnneks saavad üles jõudmiseks tehtud pingutused kuhjaga tasutud ilusate vaadetega. 


Reede õhtul tutvusime ka ööeluga, kõigepealt Erasmus Corneril, siis ööklubis ja lõpuks linnatänavatel McDonaldsit otsides, sest paistis, et enamus Bairro Alto baare panevad kella kolmest pillid kotti. Küll aga sai osta ettevõtlike härrasmeeste autode pakiruumidest mõistliku hinnaga külma õlut, mis oli vist ka suurim (positiivne) üllatus. Tragikoomilisema üllatuse valmistas kohtumine Šveitsist pärit geograafiatudengiga, kellele pidin selgitama, mis nähtus see Eesti on.


Lissaboni ja Portugali lipud, Castelo de São Jorge

Rahvuskangelane fadista Amália Rodrigues, taga vasakul Lissaboni vanim maja

Vaade edelasse, Castelo de São Jorge

Paabulinnud, Castelo de São Jorge

Vaade põhja, Castelo de São Jorge

Mouraria

Vaade edelasse, Miradouro da Graça

Parque Eduardo VII


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: 20.02-26.02

Erasmusele minek on mul juba pikalt kavas olnud. Hüpe mugavustsoonist välja, teises riigis elamine ja sealse kultuuri tundma õppimine, keeleoskuse lihvimine, reisimine soojal maal ja see kõik Euroopa maksumaksja raha eest - mida veel tahta? Minu õppekava ja elukorraldusega sobis 2022/23 õppeaasta kevadsemester ka üsna hästi ja saatuse tahtel sai õpiräne sihtkohaks Lissabon. 2023. aasta alguseks oli õnnestunud ära korraldada majutus, õppeained ja üheotsapilet Tallinn-Zürich-Lissabon. Ausalt öeldes sellega struktureeritum/korralikum eeltöö piirduski. 20. veebruaril õhtupoolikul saabusin Lissaboni, maine vara ühes spordikotis ja seljakotis kaasas. Ülikoolilinnakusse jõudes põrkasin väravas kohe keelebarjääri otsa, ent see on jäänud ka seni ainsaks korraks, kus inglise keelest mingit kasu pole olnud. Siinne koordinaator võttis mu õnneks varsti kenasti vastu ja näitas ühikatoa kätte.  Ühikas ehk RECALL Residência Estudantil. Kuigi olin arvestanud ühe voodiga kaheses toas, selgus, et ühikah

7. nädal: 03.04-09.04

Esmaspäeval otsustasin lõpetada täiusliku ilma ootamise ja lihtsalt minna juba mõnd aega mõttes olnud matkale Sintrast Cabo da Rocale ehk Euroopa mandriosa läänepoolseimasse punkti. Teekonnaks kasutasin lehelt walksintra.com leitud rada läbi Sintra mägede rahvuspargi, mis oli tõesti väga maaliline. Leidus nii männimetsa, kitsaid külateid, farme ja kloostreid kui muidugi avaraid vaateid Atlandile ning Pena paleele. Täidetud sai ka lootus noppida puu otsast eksootiline vili, seda siis tänu tee ääres kasvanud aprikoosipuule. Pimedus hingas kuklasse, seega pidin pärast 11 kilomeetrit Casas Novasest bussi peale hüppama ja katkestama. Bussisõit tagasi alla Sintrasse raske jalaga bussijuhiga oli ka omaette kogemus. Kokkuvõttes oli sooja ilmaga kaunis looduses matkamine tugev dopamiinilaks.  Jooksin lennujaama servast Bairro de Angolasse, mis peab ütlema, vastas nimele. Nagu olen korduvalt näinud varemgi, on justkui väga heades asukohtades palju räämas maju, mis paneb Eestit hindama, siin vist

17.-21. nädal: 19.06-22.07

  Edasi jäi üle lihtsalt nautida Portugali ja suve. 19. juunil tegime poolakaga veel ühe surfamiskatse ja järgmisel päeval tegime kogu ühikagängiga viimase suure õhtu linna peal, sest esimesed meist pidid juba jaanipäeva paiku ära lendama.  21.-23. juuni veetsin ülikoolilinnas Coimbras, paaritunnise rongisõidu kaugusel. Teel sinna sain sõita kiirrongiga, mis oli väga äge kogemus, kahjuks ei ole Portugali raudteede seisukord piisavalt hea, et rong oleks saanud rohkem kui väikse lõigu 220 km/h sõita. Ööbimiseks kasutasin Pousada da Juventude’i, väga mõistliku hinnaga noortehosteli. Coimbras veetsin kaks ja pool päev, kuigi oleks võinud rohkemgi, sest linn puges kiiresti südamesse, võimalik ka et tänu rohketele paralleelidele Tartuga. Coimbra oli meeldivalt kompaktne, tänu Portugali vanimale ja parimale ülikoolile igati tudengihõnguline, maalilise (ja vahelduseks normaalses suuruses) jõe kaldal, mis andis võimaluse ujuda magedas ja soojas vees, piisava hulga vaatamisväärsuste ja rohke kul