Otse põhisisu juurde

2. nädal: 27.02-05.03

 Sellel nädalal algasid loengud, seega oli põhiline fookus õppejõududega kohtumisel ja ainete töökorraldusest sotti saamisel. Aineid toimuvad portugali keeles, seega saime koordinaator Manuelalt korraldused minna esimestes loengutes end õppejõududele tutvustama ja uurida, kuidas ained läbida. Teine märkimisväärne erinevus on, et tunnid toimuvad õhtuti, loengute toimumisajad jäävad kella 18 ja 23 vahele.


Aineid olen võtnud viis, kokku 23 EAP väärtuses, seega heal juhul saan vahetussemestriga vabaained täidetud. Valisin lennunduskorralduse (Gestão Aeronáutica) õppekava 2. ja 3. aastalt järgnevad ained:

  • Contratos Comerciais no Transporte Aéreo

  • Manutenção

  • Gestão de Recursos Humanos

  • Navegação Aérea

  • Administração da Aviação Civil


Neist esimesed kaks on teise kursuse ained ja esimese kolme aine õppejõududega leppisime kokku, et tundides käima ei pea, tuleb iseseisvalt tudeerida ja teha umbes juuni alguses eksam või kirjutada essee. Kui paaris aines olen ainuke Erasmuse tudeng, siis viimases kahes aines on meid pisut rohkem (peale minu siis veel vastavalt viis ja kaks türklast, kes samuti lennundust õpivad) ja õppejõud ja kohalikud tudengid olid lahkesti ingliskeelse õppetööga nõus, siis nendes loengutes käime kohal. Seega jäi minu tunniplaani alles kaks tsiviillennunduse administreerimise loengut ja üks navigatsiooni loeng nädalas, kokku 7 tundi jaotatuna esmaspäeva ja reede õhtu peale. Kuidagi läks nii, et keelekümblesin üle tunni personalijuhtimise loengus, aga et slaididest õnnestus teiste keelte abil vaevu pilt kokku panna ja jutust arusaamine oli nullilähedane, jätan selle vist viimaseks korraks. Kokkuvõttes siis vabadust kui palju.


Erasmus Life Lisboa kaudu osalesin kahel tasuta tuuril: teisipäeval jalutasime rootslase Dani juhtimisel läbi Alfama ja külastasime lossi, reedel Ricardo juhtimisel läbi Mouraria. Mõlemad naabruskonnad on Lissaboni ühed vanimad ehk ei hävinud 1755. aasta maavärinas täielikult. Kuigi mõlemad tuurid olid nauditavad, jäin siiski rohkem rahule teisipäevasega, sest Ricardo ei süüvinud ajalukku nii palju kui oleks võinud (aga eks ma olen ka keskmisest nõudlikum selle koha pealt). Linnaga tutvumist jätkasin laupäeval Parque Eduardo VII ja ümbruskonna läbi jalutamisega. Lissabonis on üksjagu künkaid, seega sai tuuridel palju ülesmäge vaateplatvormideni ronida, vahepeal tekib lausa tunne, et tasasel maal tänavad on siin vähemuses. Õnneks saavad üles jõudmiseks tehtud pingutused kuhjaga tasutud ilusate vaadetega. 


Reede õhtul tutvusime ka ööeluga, kõigepealt Erasmus Corneril, siis ööklubis ja lõpuks linnatänavatel McDonaldsit otsides, sest paistis, et enamus Bairro Alto baare panevad kella kolmest pillid kotti. Küll aga sai osta ettevõtlike härrasmeeste autode pakiruumidest mõistliku hinnaga külma õlut, mis oli vist ka suurim (positiivne) üllatus. Tragikoomilisema üllatuse valmistas kohtumine Šveitsist pärit geograafiatudengiga, kellele pidin selgitama, mis nähtus see Eesti on.


Lissaboni ja Portugali lipud, Castelo de São Jorge

Rahvuskangelane fadista Amália Rodrigues, taga vasakul Lissaboni vanim maja

Vaade edelasse, Castelo de São Jorge

Paabulinnud, Castelo de São Jorge

Vaade põhja, Castelo de São Jorge

Mouraria

Vaade edelasse, Miradouro da Graça

Parque Eduardo VII


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

13.-14. nädal: 26.05-04.06

  Madeira oli tõeline paradiisisaar ja see reis minu jaoks Erasmuse kõrghetk ja väärt iga viimset eurot 480st, mis selle peale kulus. Eelkõige jäävad meelde vapustavalt ilusad maastikud, aga ka hea seltskond, täiuslik ilm, Fiat Panda ja korteri mugavused ja palju muud. Vahepealsed kaks Virumaa metsatukkades veedetud nädalat olid seega parajaks kontrastiks, aga tuli üle saada ning samas oli tegelikult hea meel koduigatsuse teket ennetada. Igatahes lendasin 26. mail tagasi Lissaboni Zürichi kaudu, kus tegin samuti paaritunnise jalutuskäigu. Nii Zürich kui Frankfurt olid oma saksa korrapära ja läbimõeldusega heaks vahelduseks Lissaboni kohatisele kaootilisusele ning külastaksin neid meeleldi pikemaltki.  Sisuliselt järgmised viis päeva midagi kuigi olulist ei teinudki, tuli vahepealset äraolekut tasa teha, unevõlg tagasi maksta ja õppida (või õigemini üritada õppida). Esimesel õhtul pärast naasmist sain taas kogeda, kui oluline on portugallaste jaoks jalgpall, sest Benfica oli ju...

15.-16. nädal: 05.06-18.06

  Nende nädalate põhilised tegevused olid õpingutega ühele poole saamine ja Lissaboni kaitsepühakute puhul peetavad peod ehk Festas de Lisboa/Santos Populares. 5. juunil oli Administration of Civil Aviation aines test, mis koosnes vaid 14 valikvastustega küsimusest, tegin detailides paar viga, aga õppejõud lubas need lahkesti ära parandada , seega selle ainega läks väga lihtsalt. Järgmisel päeval esitlesin oma raportit Human Resources Managementi õppejõule, mis läks igati edukalt ja sain vabaks juba üle nädala pea kohal ähvardanud prokrastineerimise kirvest. Reedel, 9. juunil oli järjekord Air Navigationi käes, kus oli samuti väga tudengisõbralik test tänu avatud materjalidele, seega sain kõik oma vastused üle kontrollida. Ainuke kriitika on vist see, et sain terve semestri teise poole slaidid kätte alles nädal enne testi, mis oleks suletud materjalidega testi puhul õppimise küllaltki raskeks teinud. Proovisin käia ka Administration of Civil Aviationi hüvastijätuloengus, aga et õpp...

17.-21. nädal: 19.06-22.07

  Edasi jäi üle lihtsalt nautida Portugali ja suve. 19. juunil tegime poolakaga veel ühe surfamiskatse ja järgmisel päeval tegime kogu ühikagängiga viimase suure õhtu linna peal, sest esimesed meist pidid juba jaanipäeva paiku ära lendama.  21.-23. juuni veetsin ülikoolilinnas Coimbras, paaritunnise rongisõidu kaugusel. Teel sinna sain sõita kiirrongiga, mis oli väga äge kogemus, kahjuks ei ole Portugali raudteede seisukord piisavalt hea, et rong oleks saanud rohkem kui väikse lõigu 220 km/h sõita. Ööbimiseks kasutasin Pousada da Juventude’i, väga mõistliku hinnaga noortehosteli. Coimbras veetsin kaks ja pool päev, kuigi oleks võinud rohkemgi, sest linn puges kiiresti südamesse, võimalik ka et tänu rohketele paralleelidele Tartuga. Coimbra oli meeldivalt kompaktne, tänu Portugali vanimale ja parimale ülikoolile igati tudengihõnguline, maalilise (ja vahelduseks normaalses suuruses) jõe kaldal, mis andis võimaluse ujuda magedas ja soojas vees, piisava hulga vaatamisväärsuste ja ...