Sellel nädalal algasid loengud, seega oli põhiline fookus õppejõududega kohtumisel ja ainete töökorraldusest sotti saamisel. Aineid toimuvad portugali keeles, seega saime koordinaator Manuelalt korraldused minna esimestes loengutes end õppejõududele tutvustama ja uurida, kuidas ained läbida. Teine märkimisväärne erinevus on, et tunnid toimuvad õhtuti, loengute toimumisajad jäävad kella 18 ja 23 vahele.
Aineid olen võtnud viis, kokku 23 EAP väärtuses, seega heal juhul saan vahetussemestriga vabaained täidetud. Valisin lennunduskorralduse (Gestão Aeronáutica) õppekava 2. ja 3. aastalt järgnevad ained:
Contratos Comerciais no Transporte Aéreo
Manutenção
Gestão de Recursos Humanos
Navegação Aérea
Administração da Aviação Civil
Neist esimesed kaks on teise kursuse ained ja esimese kolme aine õppejõududega leppisime kokku, et tundides käima ei pea, tuleb iseseisvalt tudeerida ja teha umbes juuni alguses eksam või kirjutada essee. Kui paaris aines olen ainuke Erasmuse tudeng, siis viimases kahes aines on meid pisut rohkem (peale minu siis veel vastavalt viis ja kaks türklast, kes samuti lennundust õpivad) ja õppejõud ja kohalikud tudengid olid lahkesti ingliskeelse õppetööga nõus, siis nendes loengutes käime kohal. Seega jäi minu tunniplaani alles kaks tsiviillennunduse administreerimise loengut ja üks navigatsiooni loeng nädalas, kokku 7 tundi jaotatuna esmaspäeva ja reede õhtu peale. Kuidagi läks nii, et keelekümblesin üle tunni personalijuhtimise loengus, aga et slaididest õnnestus teiste keelte abil vaevu pilt kokku panna ja jutust arusaamine oli nullilähedane, jätan selle vist viimaseks korraks. Kokkuvõttes siis vabadust kui palju.
Erasmus Life Lisboa kaudu osalesin kahel tasuta tuuril: teisipäeval jalutasime rootslase Dani juhtimisel läbi Alfama ja külastasime lossi, reedel Ricardo juhtimisel läbi Mouraria. Mõlemad naabruskonnad on Lissaboni ühed vanimad ehk ei hävinud 1755. aasta maavärinas täielikult. Kuigi mõlemad tuurid olid nauditavad, jäin siiski rohkem rahule teisipäevasega, sest Ricardo ei süüvinud ajalukku nii palju kui oleks võinud (aga eks ma olen ka keskmisest nõudlikum selle koha pealt). Linnaga tutvumist jätkasin laupäeval Parque Eduardo VII ja ümbruskonna läbi jalutamisega. Lissabonis on üksjagu künkaid, seega sai tuuridel palju ülesmäge vaateplatvormideni ronida, vahepeal tekib lausa tunne, et tasasel maal tänavad on siin vähemuses. Õnneks saavad üles jõudmiseks tehtud pingutused kuhjaga tasutud ilusate vaadetega.
Reede õhtul tutvusime ka ööeluga, kõigepealt Erasmus Corneril, siis ööklubis ja lõpuks linnatänavatel McDonaldsit otsides, sest paistis, et enamus Bairro Alto baare panevad kella kolmest pillid kotti. Küll aga sai osta ettevõtlike härrasmeeste autode pakiruumidest mõistliku hinnaga külma õlut, mis oli vist ka suurim (positiivne) üllatus. Tragikoomilisema üllatuse valmistas kohtumine Šveitsist pärit geograafiatudengiga, kellele pidin selgitama, mis nähtus see Eesti on.
Lissaboni ja Portugali lipud, Castelo de São Jorge |
Rahvuskangelane fadista Amália Rodrigues, taga vasakul Lissaboni vanim maja |
Vaade edelasse, Castelo de São Jorge |
Paabulinnud, Castelo de São Jorge |
Vaade põhja, Castelo de São Jorge |
Mouraria |
Vaade edelasse, Miradouro da Graça |
Parque Eduardo VII |
Kommentaarid
Postita kommentaar