3. nädal: 06.03-12.03

Esmaspäeval sain teada, et ka Portugalis võib suure osa päevast sadada, samas oli see vist kolmas vihmane ilm enam kui kahe nädala jooksul, mis märtsi kohta on harjumatult ja meeldivalt kuiv. Administração da Aviação Civil loengus rääkis õppejõud oma kogemusest 1989. aastal Assooridel Santa Maria saarel toimunud lennuõnnetuse uurimisel (Independent Airi lend 1851). Loodetavasti jääbki see selliseks groteskseks kogemuseks, mille kuulmiseks (nii huvitav, kui see ka poleks) peab Eestist kaugemale minema.

Mainimata jäi, et eelmise nädala lõpus kasutasin esimest korda laundromati. Ühikas pole pesumasinaid ette nähtud, seega saab pesu pesemas käia üle tee, toetades kohalikku ettevõtlust viiekaga. Taoliste laundromatide rohkuse järgi otsustades (3 sellist on 600-meetrisel teel kämpusest poodi) ei kuulu pesumasin paljude korterite standardvarustusse.

Teisipäeval käisin esimeses muuseumis, Museu Arqueológico do Carmos ehk arheoloogiamuuseumis karmeliitide kloostri varemetes, mida pärast 1755. aasta maavärinat ebausklikel põhjustel taastada ei juletud. Tee peale jäid Santa Justa lift (turistilõks, küll aga tasub vaadata väljast ja käia üleval vaateplatvormil lifti ümber) ja ülikooli rebaste heategevuslik esinemine Rua do Carmol. Lisaks Toomkiriku sarnastele varemetele oli 5 tuba artefakte, lisaks filmituba, kus oli väga hästi kabeli seina reljeefi ära kasutatud, 4€ igati väärt. Käisin veel Time Out Marketis, mis on umbes nagu Balti jaama turu toidutänav, aga suurem ja kallim. Tudengina liikusin seega edasi ja leidsin pea poole odavama söögi paari kvartali kauguselt pasliku nimega The Good Burgerist. Veel käisin Miradouro de Santa Catarinal, kust avanes väga ilus vaade udusele 25. aprilli sillale. Kolmapäeval sõitsin kuulsa turistitrammiga number 28, mis oli tore jõnksutav kogemus ja tegi tõesti kena linnatuuri. Tohutus sabas seismise vältimiseks tasub sõitu alustada kesklinnast kaugemast otsast (Campo Ourique).

Selle nädala linnaga tutvumise hulgas oli veel esimene käik Tejo jõe vasakkaldale, põhieesmärgiks Cristo Rei ehk Rio de Janeiro eeskujul künka otsa pandud Jeesuse kuju (kuigi portugallased on suure postamendiga pisut sobi teinud). Sealt avanev vaade on tõesti võimas ja väärt ronimist (ja tänu päikselisele ilmale ka pisut higiseks minemist). Jõe ületasin praamiga (Cais do Sodré - Cacilhas), mis on väga kenasti ja sujuvalt linna ühistranspordisüsteemi integreeritud. Tagasiteel vaatasin üle LxFactory ehk kohaliku hipsterlinnaku ja pean tunnistama, et Telliskivi tundub õnnestunum. Pühapäeval jalutasin Ratost Miradouro de São Pedro de Alcântarani ja läbi Bairro Alto. Reedel käisime üheskoos Erasmus Life Lisboa 10. sünnipäeva prallel.

Nädala kõige võimsamaks elamuseks jääb siiski vist laupäevane surfamine Costa da Caparical, mis isegi madalas vees andis hea adrenaliinilaksu ja polnud tänu headele instruktoritele üldse nii keeruline, kui olin arvanud, küll aga oli lainetega võitlemine päris väsitav. Vesi oli küll pisut jahe, aga sai tehtud ka esimene ujumine.