Otse põhisisu juurde

6. nädal: 27.03-02.04

Esmaspäev oli viimane vanematega turistimise päev, mille veetsime peamiselt Sintras, Lissabonist 40-minutilise sõidu kaugusel linnalähirongiga. Kuigi paleesid on Sintras palju keskendusime neist uhkeimale ehk Pena paleele, mille lasi ehitada kuningas Ferdinand II 19. sajandi keskel. Et palee asub 500 meetri kõrgusel merepinnast, tegime paarikilomeetrise matka mäe otsa ja seejärel seisime 40 minutit sabas, et paleesse sisse pääseda. Kuigi pilet müüakse kindlal ajal külastamiseks, on lõuna ajal rahvamassid päris suured ja väiksed koridorid rahvast paksult täis. Küll aga oli külastus informatiivne, palee kaunis ning pakkus muudki peale lihtsalt kulla ja karra vaatamise, eelkõige hunnituid vaateid suurele osale Lissabonist, ümbruskonna küladele ja Atlandi ookeanile. Paleed ümbritsev park on ka väga ilus ja täis lopsakat rohelust. Jalutuskäigul mäest alla saime nautida kaunist ajaloolist külakeskust. Sintras on veel Palácio Nacional de Sintra ja Castelo dos Mouros ning palju väiksemaid paleesid, aga 350 tõusumeetrit ja sabas veedetud aeg andsid tunda, seega ei hakanud enam rohkem Sintra kultuuripärandit kavasse pressima. Selle asemel sõitsime hoopis rongiga tagasi Lissaboni Parque das Naçõesi linnajakku õhtust sööma ja tasakaalustama viimaste päevade ajalooliste vaatamisväärsuste rohkust. Oli suur rõõm käia Lissabonis turistina ja heas seltskonnas, aitäh!


Teisipäeval kasutasin varase ärkamise inertsi ära Padrão dos Descobrimentose külastamiseks seestpoolt. Tundus, et seal on kunagi olnud mingi koloniaalimpeeriumit käsitlev ekspositsioon, ent hetkel sai ainult minna samba tipus asuvale vaateplatvormile üle 50 meetri kõrgusel. Nautisin nii samba otsast kui kõrvalt vaateid Belémile, 25. aprilli sillale, (mis näib millegipärast olevat kõige pikemalt huvi ja silmailu pakkuv Lissaboni paljudest imetlusväärsetest ehitistest), Tejole ning lähenevatele lennukitele. Veel jalutasin mööda kaldapealset mööda vana elektrijaama hoonest ning lennuka disainiga MAATist (Museum of Art, Architecture and Technology). Järgmised päevad veetsin turismiväsimust välja magades ja asjadega tagasi järje peale saades. 


Reede õhtul oli Administração da Aviação Civil aines juttu EASA regulatsioonidest, mis ei pakkunud eriti palju uut, selle eest oli uut navigatsiooniloengus, olgugi et tegemist oli lihtsalt arvutustega koordinaatteljestiku abil. Lisaks toimus väikene tiksumine elutoas. 


Laupäeva õhtul haarasin kinni metroos nähtud reklaamidest ja läksin Lissaboni ülikooli aulasse tunade ehk üliõpilasansamblite festivalile. Esines neli tunat, millest igaüks koosnes umbes 40 üliõpilaste traditsioonilisse musta keebiga ülikonda riietunud tudengist, kellest enamik mängis mõnda pilli (kitarr, portugali kitarr, aga ka trummid, viiulid, kontrabassid ja muud). Osaliselt üle poole tunni viibinud alguse tõttu kestis üritus üle nelja ja poole tunni, ent elav muusika (ja publik) ning tantsiate tehtud jõu- ja ilunumbrid lippude ja sahistitega hoidsid asja huvitavana. Kokkuvõttes väga nauditav ja 5 euro eest tõenäoliselt ka kõige odavama tunnihinnaga kontserdielamus. 


Vaade Sintra keskusest Castelo dos Mourosele

Pena palee terrass

Pena palee segava faktoriga

Pena palee park

Vaade kunagisele elektrijaamale MAATi katuselt

Vaade alla Padrão dos Descobrimentose otsast

Vaade Padrão dos Descobrimentose otsast Jeronimose kloostrile

Tänavakunst Belémis

Parimaks hinnatud ForTuna

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

1. nädal: 20.02-26.02

Erasmusele minek on mul juba pikalt kavas olnud. Hüpe mugavustsoonist välja, teises riigis elamine ja sealse kultuuri tundma õppimine, keeleoskuse lihvimine, reisimine soojal maal ja see kõik Euroopa maksumaksja raha eest - mida veel tahta? Minu õppekava ja elukorraldusega sobis 2022/23 õppeaasta kevadsemester ka üsna hästi ja saatuse tahtel sai õpiräne sihtkohaks Lissabon. 2023. aasta alguseks oli õnnestunud ära korraldada majutus, õppeained ja üheotsapilet Tallinn-Zürich-Lissabon. Ausalt öeldes sellega struktureeritum/korralikum eeltöö piirduski. 20. veebruaril õhtupoolikul saabusin Lissaboni, maine vara ühes spordikotis ja seljakotis kaasas. Ülikoolilinnakusse jõudes põrkasin väravas kohe keelebarjääri otsa, ent see on jäänud ka seni ainsaks korraks, kus inglise keelest mingit kasu pole olnud. Siinne koordinaator võttis mu õnneks varsti kenasti vastu ja näitas ühikatoa kätte.  Ühikas ehk RECALL Residência Estudantil. Kuigi olin arvestanud ühe voodiga kaheses toas, selgus, et ühikah

7. nädal: 03.04-09.04

Esmaspäeval otsustasin lõpetada täiusliku ilma ootamise ja lihtsalt minna juba mõnd aega mõttes olnud matkale Sintrast Cabo da Rocale ehk Euroopa mandriosa läänepoolseimasse punkti. Teekonnaks kasutasin lehelt walksintra.com leitud rada läbi Sintra mägede rahvuspargi, mis oli tõesti väga maaliline. Leidus nii männimetsa, kitsaid külateid, farme ja kloostreid kui muidugi avaraid vaateid Atlandile ning Pena paleele. Täidetud sai ka lootus noppida puu otsast eksootiline vili, seda siis tänu tee ääres kasvanud aprikoosipuule. Pimedus hingas kuklasse, seega pidin pärast 11 kilomeetrit Casas Novasest bussi peale hüppama ja katkestama. Bussisõit tagasi alla Sintrasse raske jalaga bussijuhiga oli ka omaette kogemus. Kokkuvõttes oli sooja ilmaga kaunis looduses matkamine tugev dopamiinilaks.  Jooksin lennujaama servast Bairro de Angolasse, mis peab ütlema, vastas nimele. Nagu olen korduvalt näinud varemgi, on justkui väga heades asukohtades palju räämas maju, mis paneb Eestit hindama, siin vist

17.-21. nädal: 19.06-22.07

  Edasi jäi üle lihtsalt nautida Portugali ja suve. 19. juunil tegime poolakaga veel ühe surfamiskatse ja järgmisel päeval tegime kogu ühikagängiga viimase suure õhtu linna peal, sest esimesed meist pidid juba jaanipäeva paiku ära lendama.  21.-23. juuni veetsin ülikoolilinnas Coimbras, paaritunnise rongisõidu kaugusel. Teel sinna sain sõita kiirrongiga, mis oli väga äge kogemus, kahjuks ei ole Portugali raudteede seisukord piisavalt hea, et rong oleks saanud rohkem kui väikse lõigu 220 km/h sõita. Ööbimiseks kasutasin Pousada da Juventude’i, väga mõistliku hinnaga noortehosteli. Coimbras veetsin kaks ja pool päev, kuigi oleks võinud rohkemgi, sest linn puges kiiresti südamesse, võimalik ka et tänu rohketele paralleelidele Tartuga. Coimbra oli meeldivalt kompaktne, tänu Portugali vanimale ja parimale ülikoolile igati tudengihõnguline, maalilise (ja vahelduseks normaalses suuruses) jõe kaldal, mis andis võimaluse ujuda magedas ja soojas vees, piisava hulga vaatamisväärsuste ja rohke kul