9. nädal: 17.04-23.04

Esimest korda sai murtud 30 kraadi barjäär (ühe kraadiga). Mõtlesin et nüüd on esimene kord kui ei näe ühtegi ülerõivastes portugallast aga võta näpust, Avenida Álvares Cabralil käis minuga samas tempos ülesmäge paksu villase kampsuni ja seljakotiga mees. Jalutasin veidi Estrela aias, mis oli kompaktne, aga kaunis ning vaatasin üle Estrela barokse basiilika, seni vist Lissabonis nähtutest suurim. Siis oli aeg minna ja teha Administração da Aviação Civil eksam, mis (vähemalt meile välismaalastele) koosnes kaheksast õige-vale küsimusest (millega eksimise korral lasi õppejõud vastuse ära muuta) ja lühikesest arvamuse avaldamisest lennundusuudise kohta. Väga meeldivalt lihtne. Pärast sõitsin Avenida da Liberdadele, et Rua do Salitre kaudu vaadata üle Cinemateca Portuguesa, kus toimus parajasti Eesti filmide programm (kahjuks mitte midagi liiga huvitavat). Lõpeatasin Jardim do Príncipe Reali Esplanade kohvikus, kus sõin pistaatsiajäätist ja libistasin tänavakitarristi esinemise kõrvale portveini, tõsiselt hea kraam.

Teisipäeva hommikusel jooksutiirul joppas ja nägin Unitedi 787t Newarki poole õhku tõusmas. Pärastlõunal läksin Mafra paleed vaatama, sest olin näinud artiklit, et täna on rahvusvahelise monumentide päeva puhul terve hulk neid tasuta. Bussisõit Campo Grandest kestis natuke alla pooleteise tunni. Palacio Nacional de Mafra oli tõesti monumentaalne, esifassadi pikkus peaks olema pea 250m. Kogu koht oli nii vaikne, et enne piletimüügi leidmist hakkasin mõtlema, et ega see viimati tõesti suletud pole (tavaliselt teisipäeviti on). Kokku nägin vaid paarikümmet külastajat, seega võrreldes näiteks Pena paleega meeldivalt rahulik. Veetsin palees pisut üle tunni ja oli muljetavaldav, põhilistes tubades olid sildid, niiet sai ka midagi teada selle rajaja João V ja tema valitsusaja kohta ning tõmbenumber raamatukogu oli päris äge, kuigi uksest eriti kaugemale ei lubatud. Jalutasin ka palee taga aias. Sõin hilise lõuna Burger Kingis, sest restoranid olid pärastlõunasel pausil ja jalutasin veidi läbi linnasüdame enne tagasisõitu. Enne päevale joone alla tõmbamist käisin korra Jardim do Torelis, kust on väga kena vaade linnale ja oleks ka loojangule, kui seda kell 20 kinni ei pandaks.

Neljapäeval toimus erasmuslastega kooli poolt organiseeritud ühine São Jorge lossi külastus ehk võimalus juttu puhuda kenas ümbruskonnas. Töökohavahetuse tõttu oli see ühtlasi meie võimalus jätta hüvasti koordinaator Manuelaga ja kohtuda temalt üle võtva Noémiaga. Hiljem käisin veel Carcavelose rannal maasikaid ja loojangut nautimas. Reedel otsustas ilmataat tekitada koduse tunde, sest päev läbi sadas ja temperatuur ei tõusnudki üle 20 kraadi. Eelmine vihmasadu oli millalgi märtsis ja etteruttavalt ütlen, et järgmine vihmakogemus Lissabonis oli ööl vastu 7. juunit (!).

Pühapäeval käisin ESNi korraldatud Beach Day’l Cascaisis. Algus viibis üsna pikalt tühistatud rongi tõttu, aga tegime tiiru läbi muuseumikvartali Boca do Infernoni ja lõpetasime Praia da Ribeira de Cascaisil. Vesi oli küllaltki jahe ja päike juba majade taha vajumas, aga ujuda kannatas, tuli ära teha kasvõi selleks, et Eesti lippu kõrgel hoida ja et asjade tassimisele mõte anda. Edasi läks veel paremaks, sest hilisõhtul pidasime maha lõbusa ürri ühika elutoas.