Pühapäeval muuseumis muutus seni aeg-ajalt toimunud nina pühkimine sagedasemaks ja arenes öö peale üsna mehiseks nohuks ja aevastamiseks, suht spetsialisti liigutus Portugalis nohusse jääda (kahtlustan õhksoojuspumba läheduses viibimist pärast eilset jooksu või tuult hotelli katusel aga siiski piinlikult kergesti juhtus). Lõpuks läks terve esmaspäev haige olemise nahka.
Teisipäeval oli olemine juba enam-vähem, seega läksin Queluzi paleese, rokokoo oli päris kena ja polnud ka nii suur, et oleks ära tüüdanud, infotahvlid aitasid muidugi kaasa. Meeldejäävaim oli tuba, kus sündis ja suri kuningas Pedro IV, tõeliselt silmapaistev mees. Pärast rongisõitu tagasi Rossiosse jalutasin ringi Alfama põhjaosas ja Mourarias.
Kolmapäeval käisin azulejode muuseumis, mis tasus igati külastamist. Sinna pääsemine oli muidugi üksjagu tülikas, sest hakkasid Campo Grande metroojaama ümberehitustööd, mille tõttu on kollane liin järgmised kaks kuud pooleks lõigatud. Pärast muuseumikülastust jalutasin Orientesse, huvitavamad objektid teel olid hüljatud aurik Cais da Matinhal ja kortermajade vahele püsti jäetud naftarafineerimistehase torn. Neljapäeval oli tagumine aeg õppimisega tegeleda, seega kulus aeg Commercial Contracts in Air Transportation grupitöö tegemisele, sest tahtsin pingutada ja enne vahepealset äraolekut sellega valmis saada.
Reedel veetsin suts üle 2,5 tunni mereväemuuseumis Jeronimose kloostris ja kõik sai rahulikult vaadatud, tasus täitsa külastada aga samas midagi vaimustavat ka polnud, kahjuks olid enamus saale peale maadeavastustest rääkiva natuke vanamoodsad. Fuajees nägin esimest ja ainust viidet Magalhãesile, tema reis oli dekoratiivsele maailmakaardile siiski kantud. Õhtune NA loeng oli tavapärane, aga ootamatult selgus, et peaksin ka tegema grupitööd AACs oma arvamuse esitlemiseks alkoholitarbimise reguleerimise kohta lennunduses, niiet tuli see kiiresti kolmveerand tunniga valmis visata.
Laupäeva pärastlõunal alustasime koos kolme ühikakaaslasega (poolatar, hispaanlanna ja sakslane) juba poolteist kuud küpsenud reisi Madeirale. Et läksime lennujaama planeeritud bussi asemel Boltiga ning Ryanair hilines kõigepealt Prantsusmaalt tulles ja seejärel väljumisega probleemide tõttu meeskonna puhkeajaga, saime kolm tundi pöidlaid keerutada. Peab ka ütlema, et odavlendude väljumiseks mõeldud terminal 2 on kõige odavamalt ehitatud lennujaam, mida ma näinud olen. Kahjuks jäi hilinemiste tõttu meie saabumine pimeda peale ning kuulus Madeira approach nägemata (oli pisut turbulentsi ja pööre, aga mitte midagi erilist). Terminali eest leidsime Aerobusi, mis viis meid viieka eest täpselt majutusse 50 minutilise sõiduga läbi Funchali. Saare mägisus oli kohe ka pimedas näha, rõhumuutused teel andsid kõrvades tunda. Korter on suurepärane, kolm magamistuba, rõdu imeilusa vaatega ja kõik muud mugavused, mida tahta. (Airbnb nimi oli Seabreeze @Bonimar, Funchali kesklinnast mõned kilomeetrid läänes.) Saime samas majas asuvast Papa Manuel restoranist enne sulgemist pitsad, mida nautisime enne magama vajumist terrassil.
 |
| Pedro IV magamistuba |
 |
| Queluzi palee |
 |
| Vaade Graçale Marquês Pte. de Lima tänavalt |
 |
| Mõned modernsemad azulejod |
 |
| Naftarafineerimistehase torn meenutusena Parque das Naçõesi minevikust |
 |
| Maadeavastused, Museu de Marinha |
 |
| Esimesed hetked Madeiral |
 |
| Vaade Funchali lääneosale Monte palee aedade nurgast |
 |
| Lillefestival ja klassikaliste autode paraad, Avenida do Mar |
 |
| Vaade meie korteri rõdult |
Kommentaarid
Postita kommentaar